Ajaloo uurimine allikate abil ja alternatiivsete arengustsenaariumide loomine

Üldine teave

Organisatsioon / Kool

Narva Pähklimae kool

Kestus

Üksikõppetund 45 min

Sihtrühm (vanusevahemik)

9-klassiline põhikool

Rühma koosseis

Rühm ja arutelu

Tava kontekst

Ajalugu, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus, meediaõpetus

Tava kirjeldus

Tund on üles ehitatud samm-sammulise uurimistööna, mis ühendab allikate analüüsi alternatiivse ajaloo ülesandega. Esmalt töötavad õpilased lihtsate esmaste ja teiseste allikatega, mis käsitlevad Molotovi–Ribbentropi pakti ja 1940. aastal Eestis toimunud sündmusi. Õpetaja annab lühikese selgituse, ajajoone ja suunavad küsimused, et õpilased saaksid aru ajaloolisest kontekstist, peamistest asjaomastest riikidest ning sellest, miks pakt oli selliste väikeriikide jaoks nagu Eesti oluline.
Seejärel jagatakse õpilased väikestesse rühmadesse. Iga rühm loob alternatiivse stsenaariumi, milles pakti ei ole kunagi allkirjastatud. Nad peavad kasutama allikatest saadud teavet ja mõtlema realistlikele võimalustele, nagu neutraalsus, liidud või sõjalised ohud. Töö korraldamise hõlbustamiseks on õpilastel selged rollid (näiteks üks loeb allikaid, teine kirjutab ideid üles, kolmas esitab).
Tunni lõpus esitlevad rühmad oma stsenaariume. Klass võrdleb erinevaid versioone ja arutleb, millised neist on realistlikumad ja miks. Õpetaja juhib lõplikku arutelu, mis seob alternatiivsed ideed tegeliku ajaloolise tulemusega ja aitab õpilastel mõista, et ajalugu kujundavad otsused, piirangud ja rahvusvahelised tingimused.

Seos Uchronia või alternatiivsete narratiividega

Kas see tegevus hõlmab ajaloo ümberkirjutamist, alternatiivseid stsenaariume, rollimänge või spekulatiivseid narratiive?

Yes

Selgitus

Jah, selle harjutuse käigus luuakse alternatiivseid ajaloolisi stsenaariume. Õpilased kujutlevad olukorda, kus Molotovi–Ribbentropi pakti poleks kunagi sõlmitud ja Eesti oleks võinud minna teistsugust teed. Nad tuginevad oma stsenaariumides ajaloolistele tõenditele, arvestades realistlikke diplomaatilisi, sõjalisi ja poliitilisi võimalusi. Mõned rühmad võtavad endale ka rollid, näiteks teadlased, kirjanikud või esinejad, mis lisab harjutusele rollipõhise õppimise elemendi.

Arendatud sotsiaalsed ja üldised oskused

Milliseid oskusi arendatakse?

  • Empaatia
  • Suhtlemine
  • Koostöö
  • Konfliktide lahendamine
  • Kriitiline mõtlemine
  • Loovus
  • Muu

Selgitus

Harjutus on koostatud samm-sammulise uurimusliku õppetunnina. Esmalt tutvuvad õpilased Molotovi–Ribbentropi pakti ja Eesti saatuse kohta 1940. aastal esmaste ja teiseste allikatega, mida toetavad õpetaja lühike selgitus, visuaalne ajajoon ja suunavad küsimused. Seejärel loovad õpilased väikestes rühmades allikate abil alternatiivse stsenaariumi, uurides realistlikke võimalusi, nagu neutraalsus, liidud või sõjalised otsused. Selged rühma rollid (lugeja, kirjutaja, esitaja) aitavad osalemist korraldada. Lõpuks esitlevad rühmad oma stsenaariume, võrdlevad neid ja arutlevad, miks toimus tegelik ajalooline tulemus, aidates õpilastel mõista otsuste, piirangute ja rahvusvaheliste tingimuste mõju.

Kaasatus ja juurdepääsetavus

Sihtrühmaks olevad õppijad (õpiraskused, mitmekesisus, õppimisest kõrvalejäämine)

See on suunatud erineva tasemega õppuritele, sealhulgas neile, kellel on raskusi traditsiooniliste tundidega.

Kasutatud juurdepääsetavuse meetmed

Juurdepääsetavust toetatakse rühmatöö, visuaalsete ajakavade, struktureeritud allikate, selgete samm-sammult juhiste ja kindlaksmääratud rühmarollide abil, mis võimaldab õpilastel panustada vastavalt oma tugevatele külgedele ja õpistiilile.

Mõju ja tulemused

Õpilastel täheldatud mõju

See tegevus suurendas õpilaste huvi ja kaasatust tunnis. Nad rääkisid rohkem, mõtlesid ajaloo üle põhjalikumalt järele ja mõistsid, et ajalugu ei ole midagi muutumatut

Õpetajate või õpilaste tagasiside

Õpilased nägid, et väikeste riikide saatus sõltub suurematest rahvusvahelistest sündmustest. Õpetajad märkasid, et arutelus osalesid isegi tavaliselt vaiksemad õpilased. Õpilased ütlesid, et neile meeldis erinevaid stsenaariume ette kujutada ja oma mõtteid klassiga jagada.

Ülekantavus

Kas seda praktikat saab uuesti kasutada või kohandada?

Yes

Replikatsiooni tingimused

Jah, seda meetodit saab kasutada ka muude oluliste ajalooliste sündmuste puhul, nagu sõjad, rahulepingud või iseseisvusliikumised. Selle edukaks rakendamiseks peavad õpetajad andma selget taustteavet, pakkuma vanusele sobivaid allikaid, juhendama õpilasi realistlike stsenaariumide läbimisel, jätma piisavalt aega rühmatööks ning looma klassiruumis keskkonna, kus arutelu toimub austusväärselt.

Seos projektiga „Reframe the Story“

See aitab õpilastel mõista, et ajalugu oleks võinud kulgeda teisiti. Nad õpivad mõtlema erinevatest vaatenurkadest ja kujutama ette alternatiivseid tulemusi. Küsitlemise teel tavapäraseid narratiive ja „mis oleks, kui…“ stsenaariumide uurimise kaudu arendavad õpilased kriitilist mõtlemist ja paremat arusaama ajaloost, mis sobib hästi projekti „Reframe the Story“ eesmärkidega.