Ajaloo ümberkirjutamine: alternatiivsed valikud ja Eesti saatus 20. sajandil

Üldine teave

Organisatsioon / Kool

Narva Pähklimäe kool

Kestus

4–5 tundi (igaüks 45 minutit)

Sihtrühm (vanusevahemik)

14–16-aastased (8.–9. klass)

Rühma koosseis

Rühmatöö ja klassiarutelu

Tava kontekst

Eesti ajaloo ja maailma ajaloo tunnid põhikoolis

Tava kirjeldus

See harjutus põhineb 20. sajandi Eesti ajaloo olulisemate sündmuste (1918. aasta iseseisvumine ja 1991. aasta iseseisvuse taastamine) uurimisel alternatiivse ajaloolise modelleerimise meetodi abil. Õpilased analüüsivad autentset ajaloolist allikmaterjali ja uurivad erinevate osapoolte seisukohti, astudes poliitikute, kodanike ja erinevate ühiskonnarühmade esindajate rollidesse.
Pärast faktimaterjali uurimist töötavad rühmad välja alternatiivsed ajaloolised stsenaariumid, küsides, mis oleks võinud juhtuda, kui oleks tehtud teistsugused otsused. Töö hõlmab põhjus-tagajärg-suhete analüüsimist, stsenaariumide avalikku kaitsmist ja nende võrdlemist tegelike ajalooliste tulemustega.
Erilist tähelepanu pööratakse mitmete narratiivide ja tõlgendustega töötamisele, austusväärse dialoogi edendamisele ja kriitilise suhtumise arendamisele allikatesse. Viimane etapp koosneb ühisest arutelust selle üle, miks ajalugu kulges just nii, nagu kulges, ja kuidas ajaloolised narratiivid on üles ehitatud õpikutes ja meedias.

Seos Uchronia või alternatiivsete narratiividega

Kas see tegevus hõlmab ajaloo ümberkirjutamist, alternatiivseid stsenaariume, rollimänge või spekulatiivseid narratiive?

Yes

Selgitus

Jah. Harjutuse raames tehakse järgmist:
rollimäng (õpilased kehastavad ajaloolisi isikuid ja ühiskonnarühmi);
alternatiivsete ajalooliste stsenaariumide modelleerimine;
sama sündmuse erinevate tõlgenduste analüüsimine;
tõenditel põhinevate ajalooliste narratiivide loomine.
Alternatiivsed stsenaariumid töötatakse välja rangelt uuritud faktide ja ajaloolise konteksti alusel, et vältida ajaloolise tõe moonutamist.

Arendatud sotsiaalsed ja üldised oskused

Milliseid oskusi arendatakse?

  • Empaatia
  • Suhtlemine
  • Koostöö
  • Konfliktide lahendamine

Selgitus

Empaatiat arendatakse teiste seisukohtade mõistmise ja ajalooliste tegelaste motiivide analüüsimise kaudu.
Suhtlemis- ja koostööoskusi arendatakse projektide rühmatööna ettevalmistamise ja esitlemise kaudu.
Konfliktide lahendamise oskusi tugevdatakse vastuoluliste ajalooliste teemade arutamise käigus.
Kriitilist mõtlemist ja meediapädevust arendatakse allikate võrdlemise ning õpikute ja meediavahendite analüüsimise kaudu.
Loovust soodustatakse alternatiivsete stsenaariumide ja esitluste väljatöötamise kaudu.

Kaasatus ja juurdepääsetavus

Sihtrühmaks olevad õppijad (õpiraskused, mitmekesisus, õppimisest kõrvalejäämine)

erineva õpivõimega õpilased;
kahekeelsed õpilased;
madala õpimotivatsiooniga õpilased;
lugemis- ja tekstianalüüsiga raskusi kogevad õpilased.

Kasutatud juurdepääsetavuse meetmed

kohandatud tekstid, milles on esile tõstetud põhimõisted;
visuaalsed põhjus-tagajärg skeemid;
selged juhised rühmatööks;
võimalus valida lõppesitluse vorm (suuline, visuaalne või digitaalne).

Mõju ja tulemused

Õpilastel täheldatud mõju

See meetod suurendas õpilaste kaasatust, eriti nende seas, kes varem ajaloost vähem huvitatud olid.

Õpetajate või õpilaste tagasiside

Õpilased märkisid, et selline formaat aitas neil „mõista ajalooliste otsuste loogikat“ ja „vaadata ajalugu erinevatest vaatenurkadest“.
Kolleegid täheldasid pingete vähenemist tundlike ajalooliste teemade arutamisel ning põhjendatud arutelu kultuuri paranemist.

Ülekantavus

Kas seda praktikat saab uuesti kasutada või kohandada?

Yes

Replikatsiooni tingimused

Jah, seda meetodit saab kohandada:
teiste riikide ajaloo õppimiseks;
kodanikuõpetuse tundides;
valdkondadevahelistes projektides.
Eduka rakendamise eeldused on järgmised:
eelnev töö faktilise ajaloolise materjaliga;
turvalise arutelukeskkonna loomine;
selged reeglid austusväärseks suhtlemiseks;
õpetaja ettevalmistus tundlike teemade käsitlemiseks.

Seos projektiga „Reframe the Story“

See meetod on otseselt kooskõlas projekti „Reframe the Story“ eesmärkidega, kuna õpetab õpilastele, et ajalugu ei ole pelgalt faktide kogum, vaid ka tõlgendamisprotsess.
See suurendab teadlikkust mitmekesistest ajaloolistest narratiividest, arendab oskust analüüsida ja tõlgendada ajaloolisi sündmusi kriitiliselt, moonutamata seejuures fakte, ning toetab demokraatliku dialoogi arengut mitmekultuurilises Eesti ühiskonnas.