Ajaloo õppimine interaktiivsete videomängude lugude kaudu

Üldine teave

Organisatsioon / Kool

Historica Canada

Kestus

Paindlik: alates ühest tunnist (45–60 minutit) kuni mitmenädalaste projektideni

Sihtrühm (vanusevahemik)

10–18 aastat (põhikooli vanemad klassid ja keskkool)

Rühma koosseis

Individuaalne mängimine koos aruteluga väikeses rühmas või kogu klassiga

Tava kontekst

Ajalugu, kodanikuõpetus, ühiskonnaõpetus, meediaõpetus

Tava kirjeldus

See hea tava põhineb Historica Canada poolt välja töötatud harival videomängul. Mängu digitaalne keskkond on kujundatud kaasahaaravaks ruumiks, kus õpilasi julgustati mitte ainult Kanada ajalugu õppima, vaid seda ajalooliselt usutavates piirides aktiivselt ümber mõtlema ja „uuesti läbi elama”. Strateegia- ja tsivilisatsioonimängude loogikast inspireerituna liikusid mängijad keerulistes olukordades, tehes otsuseid, mis mõjutasid sündmuste kulgu.
Aasta on 1534 ja mängijaid kutsutakse üles „mängima inglastena, et laiendada [oma] impeeriumi, mängima huronitena, et kaitsta [oma] kodumaad, pidama sõdu, sõlmima rahu ja avastama uusi maid... sest Kanada ajaloo tulevik on [nende] kätes”.

Seos Uchronia või alternatiivsete narratiividega

Kas see tegevus hõlmab ajaloo ümberkirjutamist, alternatiivseid stsenaariume, rollimänge või spekulatiivseid narratiive?

Yes

Selgitus

The game is not limited to presenting “what was.” It explicitly invites students to consider what might have been, using structured “What if…?” scenarios grounded in reliable historical sources. Through branching narratives, learners experience how different choices, alliances, or priorities could have shaped alternative developments, while remaining anchored in documented evidence.
A key feature is also the integration of minority perspectives such as the one of Indigenous and Aboriginal peoples, ensuring that Canadian history is not presented from a single dominant viewpoint.

Arendatud sotsiaalsed ja üldised oskused

Milliseid oskusi arendatakse?

  • Empaatia
  • Suhtlemine
  • Koostöö
  • Konfliktide lahendamine
  • Kriitiline mõtlemine
  • Meediapädevus
  • Loovus
  • Otsuste tegemine

Selgitus

Kaasatus ja juurdepääsetavus

Sihtrühmaks olevad õppijad (õpiraskused, mitmekesisus, õppimisest kõrvalejäämine)

See meetod toetab eelkõige:
õpilasi, kes ei tunne huvi traditsioonilise õpikupõhise õppe vastu
digitaalses keskkonnas üles kasvanud õpilasi
õpilasi, kellele sobivad kogemuslikud ja interaktiivsed õppemeetodid
erinevast kultuuritaustast pärit õpilasi

Kasutatud juurdepääsetavuse meetmed

Juurdepääsetavuse tagamiseks on võetud järgmised meetmed:
Paindlik kasutus (üksik- või rühmamäng)
Mitmekülgne õppimine (visuaalne, tekstipõhine, interaktiivne)

Mõju ja tulemused

Õpilastel täheldatud mõju

Siin tutvustatud hariduslik videomäng suurendas õpilaste motivatsiooni, osalust ja kaasatust võrreldes traditsiooniliste loengutega. Õpetajad märkasid, et isegi tavaliselt vähem reageerivad õpilased osalesid aktiivselt, kui nad seda mängu mängisid.

Õpetajate või õpilaste tagasiside

Student feedback highlighted renewed interest in history, discovery of new content beyond the regular curriculum, and deeper thinking about historical events and perspectives. Many described the experience as “awesome”, fun and motivating, and expressed a desire to see similar approaches used more often in class, especially to make history lessons more engaging.

Ülekantavus

Kas seda praktikat saab uuesti kasutada või kohandada?

Yes

Replikatsiooni tingimused

Selle praktika kordamine on võimalik, kuid erinevatel põhjustel keeruline:
See eeldaks tugevaid partnerlussuhteid või põhjalikke teadmisi videomängude loomise protsessidest.
Projekt pärineb aastatest 2007–2009 ja selle veebilehte enam aktiivselt ei haldata. Ka mängu ennast ei ole lihtne leida.
Sellest hoolimata oleks võimalik luua sarnane mäng erinevates geograafilistes kontekstides.

Seos projektiga „Reframe the Story“

See praktika rõhutab alternatiivsete stsenaariumide väärtust ajalooõpetuses, näidates, kuidas „mis oleks, kui…“ küsimuste uurimine võib süvendada arusaama ajaloolistest põhjuslikest seostest ja perspektiividest. Samuti näitab see, kuidas narratiivipõhised lähenemisviisid võivad noortele õppuritele pakkuda suuremat huvi kui traditsioonilised meetodid (kuigi antud juhul aitab sellele järeldusele kaasa ka videomängu formaat). Oluline on see, et projekt rõhutab rolli, mida sellised vahendid võivad mängida vähemuste perspektiivide mõtestatud integreerimisel ajalooõpetusse.